Praegu Eesti Vabariigis kehtiva äriseadustiku alusel võib ettevõtja valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi:
- aktsiaseltsi,
- osaühingu,
- täisühingu,
- usaldusühingu,
- füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).
Olulisim erinevus nende vahel on vastutus. Esimesed kaks on piiratud vastutusega – omanik ei vastuta firma kohustuste eest. Ülejäänud täisvastutusega – omanik vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga, välja arvatud usaldusühingu “usaldusosanik”, kes vastutab ainult oma sissemakse ulatuses. Seetõttu on piiratud vastutusega äriühingutes ette nähtud minimaalne algkapital (osa- või aktsiakapital), mille asutaja firmasse sisse maksab ning millest ta ebaõnnestumise korral ilma jääb. Ettevõtja isiklik vara jääb puutumata.
Osaühingul vastupidiselt aktsiaseltsile algkapitali nõue puudub. Osaühingul on lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.
Aktsiaselts, nagu osaühing, on piiratud vastutusega äriühing. Tegemist on sobiva äriühinguga suuremate ettevõtmiste jaoks, mis vajavad mitmeastmelist kontrolli- ja juhtimisstruktuuri.
Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 eurosenti. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui juriidiline isik. Sarnaselt FIEga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga – selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Seetõttu on täisühinguid väga vähe registreeritud.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga. Vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses. Usaldusühinguid on Eestis veelgi vähem registreeritud, põhjuseks ilmselt see, et taoline hübriid (kombineeritud vastutus) pole inimestele arusaadav ega vastuvõetav.
Füüsilisest isikust ettevõtja pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Iga füüsiline isik võib olla füüsilisest isikust ettevõtja ning ta kantakse äriregistrisse tema enda soovil. FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga.
Kõike eelnevat silmas pidades olete otsustanud ilmselt tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või luua osaühingu.
Peatume pikemalt viimasel. Enne dokumentide koostamise alustamist tuleks läbi mõelda eelkõige registreerimisele kuuluvad andmed:
- ärinimi – praktiliselt võimatu on registreerida ilusaid, löövaid, lühikesi nimesid. Äriseadustik ütleb, et ärinimi ei tohi olla eksitavalt sarnane eelnevalt registreeritutega. Samas ei tohi ärinimi sisaldada Eestis kaubamärgina kaitstud sõnalis-tähelist või numbrilist tähist. On ka muid piiranguid, mistõttu on äärmiselt soovitav teha eelnevalt ettevõteregistrile nimepäring, mis garanteerib 99% ärinime sobivuse.
- tegevusalad – tuleks kirja panna nii, et neid oleks piisavalt, kuid mitte liiga palju. Firma registrikaart peaks jätma siiski objektiivse ja soliidse mulje. Levinud on valearvamus, et kui tegevusala registrikaardil pole, on sellega tegelemine keelatud. Alati on kohustuslik kirja panna need alad, millega tegutsemine nõuab kauplemis- või tegevusluba.
- aadress – kui teil oma firma asukoht veel täpselt teada ei ole, soovitan kanda registrisse näiteks juhatuse liikme koduse aadressi. Alates 2001. aastast on firma aadressivahetus äriregistris riigilõivuvaba, seega soovitan seda silmas pidada ja oma andmeid õigel ajal uuendada.
- põhikiri – vastupidiselt üldlevinud arvamusele olen seisukohal, et põhikirja sõnastus pole eriti oluline. Loomulikult tuleks põhikiri eelnevalt mõttega läbi lugeda, kuid erilisi ekstravagantsusi sinna kirja panna siiski ei soovita. Head on konsultatsioonifirmade tüüppõhikirjad, sest nende koostamisel on arvesse võetud tulevase ettevõtja huve, et neil oleks seaduse lubatud raames võimalikult palju õigusi ja vabadusi.
- kapital – enamik ettevõtteid luuakse miinimum kapitaliga – nii on eelpool nimetatud “vastutus” kõige väiksem. Firma arenemisel ja tegevuse ulatuse suurenemisel on alati võimalik kapitali vastavalt vajadusele suurendada.
Võimalused vormistamiseks (kuidas ja kus registreerida).
Dokumente saab vormistada ise, notariaaldokumente on kohustatud koostama notar. Kui asutamisdokumendid on vormistatud, tuleb need koos lisadokumentidega edastada äriregistrile.
Dokumendid võib isiklikult kohale viia või saata postiga. Kui olete dokumendid ise koostanud, soovitan need ka ise kohale viia, sest siis vaatab registrisekretär paberid üle, et midagi puudu ei oleks. Posti teel dokumente saates kasutage igal juhul tähitud posti. Äriregistris vaatab dokumendid üle kohtunikuabi.
Kui kõik on korras, kannab ta teie firma registrisse kandeavalduses esitatud andmetega.
Kui midagi on valesti, määrab ta tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Registrissekanne tehakse Tallinnas keskeltläbi 5 tööpäeva jooksul pärast kandeavalduse esitamist, Eesti teistes registriosakondades isegi veel kiiremini. Kandeotsus saadetakse firma juriidilisele või e-maili aadressile, registrikaardi saab tellida äriregistrist.
Kellel pole aega ega tehnilisi võimalusi ise kõike teha, oleks kõige mõistlikum ikkagi pöörduda mõnda konsultatsioonifirmasse, kes vastavalt teie soovidele osutab kompleksse teenuse. Konsultatsioonifirma annab nõu firma eripära arvestades, vormistab kõik ettevõtte registreerimiseks vajalikud dokumendid, edastab need äriregistrile ning kõige lõpuks annab teile üle valmis registrikaardi. Lisaks saate soovitusi äri alustamiseks ja raamatupidamise sisseseadmiseks.
Firma asutajal on kasulik teada, et asutatava firma nimel on lubatud tehinguid sõlmida juba enne, kui firma päriselt valmis (Äriseadustiku paragrahv 147), näiteks võib sõlmida lepinguid.
Kui firma jääb hiljem mingil põhjusel asutamata, vastutavad tehingu sooritanud isikud kõigi tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest võrdselt.
Kui firma lõpuks valmis saab, tuleb avada pangaarve ja soovi korral võtta arvele maksuametis. Hiljem tuleb iga kuu aruandeid esitada ning seda ka siis, kui tegevust ei toimu.
